terça-feira, 22 de fevereiro de 2011

GOVERNU TENKE PROTEZE LABARIK SIRA NUDAR RETA GUARDA NASAUN

Husi; Juviano Xavier
 Responsavel Programa PDL no Feto iha Community Development Interest (CDI)

Depois de ukun rasik-An iha tinan 2002 governu timor leste ratifika konvensaun internasional 7 ne’ebe timor leste adopta nudar lei domestika hanesan mos ho lei inan RDTL nian iha artigu 18.0  ne’ebe koalia kona ba “Protesaun Labarik” iha potu 1, 2 no 3 ho kontuidu ne’ebe diferente iha pontu 1 koalia kona  ba direitu ba protesaun spesial husi familia, komunidade, no mos estadu parte, liu-liu hasoru hahalok hotu hanesan la tau-matan, diskriminasaun, violensia, operasaun, abuzus seksual, no explorasaun. Pontu dois hateten katak labarik sira hetan direitu hotu-hotu ne’ebe mundu rekonhese, hanesan direito sira-ne’ebe hakerek ona iha konvensaun internasional, ne’ebe istadu aprova no  ratifikasaun ona, No pontu trés koalia kona ba protesaun sosial. Signifika katak konstitusionalmente fo’o protesaun legal ba labarik sira iha timor leste no guvernu iha responsabilidade masimu atu uza kbi’it, mandatu no rekursu tomak nasaun nian ba interese labarik sira iha timor leste.
Politika guverno oinsa atu proteze labarik sira nia direitu atu bele moris livre iha ambiente ne’ebe justu, damen no harmonia iha familia, sosiedade le’et atu ezerse nia direitu tuir lei ne’ebe vigor iha timor leste, Bazeia ba observasaun ONG CDI  durante nee haré katak dala barak liu komponente barak ladun tau atensaun maka’as ou la tau importansia ba labarik sira nudar jerasaun ba futuru nasaun ita bele hare iha aspetu tolu ne’ebé involve labarik sira iha aktividade balun ne’ebé lei la autoriza involvimentu labarik sira maibe realidade labarik sira involve direita ne’ebé sai vitima (konflitu ho lei) hanesan aspeitu ekonomia, labarik sira ne’ebé fa’an sasan iha dal-dalan, fase kareta, (Trabalho Infantil), no pratika esplorasaun husi ema balun hasoru labarik sira, iha aspeitu kultura; labarik barak seidauk asesu ba edukasaun liu-liu labarik feto sira, inan aman ladun autoriza oan feto asesu edukasaun to’o nivel  ás, faktor ekonomia, komunidade ka Inan/Aman sidauk iha kunhesimentu kona ba lei protesaun direito labarik entaun hamosu interpretasaun kona ba direitu labarik ne’ebé ikus mai mosu volume abusu hasoru labarik aumenta ás ne’ebé mai husi familia rasik, no kondisaun eskola sidauk garante ba labarik sira hala’o sira nia aprendizazen ho seguru, iha aspeitu politika; labarik barak mak sai vitima ba konflitu interese (Conflict of Interest) ba politika partidaria. Agora dadauk partidu balun kuandu laiha militante ka simpatizantes ne’ebé nato’on komesa tula labarik sira iha kareta kamioneta bo-bo’ot atu halo kampanya ka hakilar ba ita boot sira nia partidu, iha fulan novembru 2010-Fevereiru 2011 partidu balun halo kongresu nasional, konsolidasaun, no sosializasaun aproveita tula labarik sira atu haleu sidade liu-liu iha kapital Dili.
Situasaun jeral sei indika negativu tamba sosiedade tomak sidauk iha kunhesimentu diak kona ba tratamentu ka protesaun spesial ba labarik sira hanesan Inan/aman, familia no entidades balun inklui partidus politikus sira tamba ne’e dala barak hamosu konflitu hasoru labarik sira, ami nia haré katak persiza sosializasaun nafatin ba komunidade husi kapital to’o rural ba Inan/Aman ou familia labarik sira nian, bele hatama materia protesaun direitu labarik iha kurikulum nune’e bele hanorin iha eskola pre-primaria to’o iha Pre-Secundaria, kampanya ba loron direito labarik ho meius animasaun iha nivel aldeia to’o distrital liu-liu iha area remotes, kria kampo trabalho ba adultu sira nune’e hamenus esplorasaun labarik sira nudar trabalho infantil no kapasita autoridade lokais no konselho suco atu sai pontu vokal ba labarik sira nian iha idak-idak nia suco no mos semsebiliza komunidade atu sai aktivu partisipativu iha diskusaun reguler hanesan talk show iha radio komunidades. Ida ne’e nudar planu strateziku bele responde problema sosial liu-liu ba protesaun direitu labarik tamba durante ne’e guvernu liu husi ministeriu sosial iha OPL maibe sidauk garante metas ne’ebé ita hakarak atinzi.
Ami mos husu ba partidu politika sira eleisaun besik dadaun tan ona atu labele utiliza labarik sira hanesan instrumentu massa tamba labarik sira sidauk tempo atu involve iha vida politika liu-liu tinan 16 mai kraik. Ami husu ba lideransa sira katak laos tempo ona ba ita atu moris bebeik iha ambiente ida ne’ebe la respeito lei, ambiente ne’ebe nakonu ho interese grupu ou partidaria no uza maneira ne’ebé la tuir lei ou nia dalan hodi hetan interese politika persiza tau konsiderasaun ho prinsipu ida ne’ebé nakonu ho patriotismu no nasionalismu.
 Relasiona ho kondisaun labarik iha timor leste emprinsipiu natural ba labarik sira nia kondisaun ne’ebé sensitivu liu no persiza ita hotu nia partisipasun direkta nudar faktor determinante ida ba prosesu dezemvolvimentu iha seitor investimentu ba  labarik sira iha timor leste, hanesan iha ita nia esbosu de lei justica juvinil hateten katak labarik sira ne’ebé ho idade 16 mai kraik nudar idade minoridade ne’ebe hetan protesaun espesialidade husi konvesaun lei internasional karik nune’e justu ga lae? wainhira lideransa balun sei uza nafatin labarik sira hanesan  instrumentu politika ne’ebé sempre prezudika labarik sira nia sofrementu se nune’e bebeik oinsa valorizasaun husi ukun rasik-an ida ne’e wainhira ita sei uja nafatin karakter kolonialista ne’ebé halo eksplorasaun ba labarik sira hodi interese politika no oinsa  konseptu dezenvolvimentu ekonomia sustemtabilidade wainhira ita la tau konsiderasaun ás ba labarik sira hanesan investimentu rekursu umanu iha Timor leste no reta guarda nasaun.
Protokolu lubuk ida mak istadu parte ratifika nudar baze legal ida ba Timor leste hodi dezemvolve no proteze labarik sira husi formas oi-oin, ba CDI sempre preukupa involvimentu labarik sira ho idade minoria iha partidus tamba relasiona ho kondisaun politika (Suhu politika) ne’ebe sempre iha kompetisaun oin-oin dala barak la’o ho maneira ne’ebe la saudavel no falta maturidade politika  iha kontesktu pratika ninian ne’ebé ikus mai labarik sira sai vitima ba interese ne’ebé refere. Tamba esperiensia barak iha pasadu hatudu mai ita katak partidus politiku balun dala barak hamosu konflitu oi-oin wanhira hala’o aktividades partidus nian hanesan konsolidasaun, kampanye ba eleisaun geral, no elisaun presidensial sempre involve labarik sira tan ne’e ami husu ba entidades hotu-hotu tenke proteze labarik sira tuir konvensaun internasional direitus labarik ne’ebé istadu timor leste ratifika, prinsipal liu ba ita tenke hanoin katak ratifika lei konvensaun internasional  hodi kumpri laos uza hanesan kurtina maibé tenke implementa ba ema hotu iha lei nia okos,  ami alerta dala ida tan ba istadu parte nune’e tau atensaun ba preukupasaun ida ne’e tamba istadu mak primeiro autor prinsipal hodi proteze no kuidadu labarik sira iha timor leste ho maneira lei no uza kbi’it rekursu istadu nian hodi dezenvolve labarik sira tuir konvensaun internasional direitu labarik no esbosu de lei justica juvenile tan ne’e ami alerta ba parlamento nasional no governu halo legislasaun ne’ebé diak atu fo’o espasu ba labarik sira nia liberdade, Governu liu husi ministeriu edukasaun tenke hadia merenda eskolar ba labarik escola ensino primaria sira tamba dala barak ona hahan ne’ebé uza ba merenda ladun iha nutrisaun diak.
Aleinde ida ne’e governu tenke tau orsamentu Orsamentu Geral do Estadu (OGE) ketak ida ba Komisaun Nasional Direito Labarik (KNDL) nudar orgaun especial ida atu hala’o kna’ar ho imparsialidade hodi atende labarik sira iha timor leste, Guvernu tenke hatu’ur estatuto nudar baze legal ida ba instituisaun ne’ebé trata asunto labarik (KNDL), Guvernu tengki buka dalan hodi fungsionaliza orgaun konsellu konsultativu hodi efetivu diak liutan, Guvernu tenke hatu’ur orgaun ida ne’e ho posisaun ne’ebé naturalmente independente nune’e bele serve labarik tomak iha timor leste la haré husi ideologia, partidaria, religiaun, sukuismu, rezionalismu no seluk-seluktan tamba durante ne’e naturalmente Komisaun Nasional Direitu Labarik (KNDL) iha ministeriu justica nia okos.

domingo, 20 de fevereiro de 2011

SISTEMA KOMERSIU NO DISTRIBUISAUN FO’OS MTCI SAI POLEMIKA SOSIAL

Iha kontekstu ekonomia frazil sempre infrenta problema ekonomia ne’ebe oioin nudar nasaun ne’ebe kategoria frazil mos, liu-liu folin nesesidade baziku ne’ebe sempre fluktuasaun iha merkaduria halo povu dada i’is tamba folin sasan ne’ebe sa’e la relevante ho kondisaun ekonomia povu ne’e infrenta. Iha Timor Leste kondisaun ri’il ne’ebe ita hasoru mak kuaze ita nia povu agrikultura sempre infrenta aihan menus tamba ita sidauk produz aihan (hare) bele sufisiente ita nia moris lor-loron no atu halo komersializasaun iha merkadu, tamba ne’e mak durante ne’e komunidade dependensia liu ba fo’os importasaun ne’ebe guvernu sosa iha Vietnam hodi responde ba nesesidade povu no nasaun ne’e nian aliende ita nia guvernu mos sidauk iha kapasidade hodi produz aihan hanesan hare hodi responde menus aihan iha timor leste, ho kestaun hirak ne’e mak guvernu hatu’un politika ida sosa fo’os iha rai liur hodi distribui ba komunidade hanesan alternativu hodi minimiza preukupasaun komunidade nian, kebijakan politika makro ida ne’e hamosu konfuzaun no insatisfasaun ba komunidade relasiona ho presu ne’ebe akontese durante ne’e.
Politika distribuisaun fo’os ne’ebe guvernu adopta ne’e aksaun normal iha kontekstu ekonomia ho fileira makro wainhira iha situasaun ruma mosu ne’ebe persiza aksaun no intervensaun husi guvernu hodi responde nesesidade povu nian bele akontense mos maibe dala barak iha implementasaun ita kestiona buat barak hanesan dadauk politika guvernu distribuisaun fo’os MTCI ne’ebe refere liu ba nia folin rasik iha kontekstu ekonomia, normalmente iha sistema tolu (3) mak hanesan sistema ekonomia sosialista, sistema ekonomia kapitalista (Free market Economic System), no sistema ekonomia Campuran ( Mixed Economic System) mudança ekonomia makro sientifikamente iha tempu grupo klasik nia konseptu halai liu ba mekanismu merkaduria katak prosesu ekonomia tomak orienta iha merkadu nia liman hodi garante ba dezemvolvimentu ekonomia nasaun nian. 
Sientista ida famozu teb-tebes iha tempo klasik ninian mak Sr. Adam Smith 1876 hakerek livru ida ho topiku “The Wealth of Nation” iha livru ne’e nia rekomenda katak papel sistema merkadu livre hanesan dalan uniku hodi regulariza lala’ok ekonomia ne’ebe efisien no efectivu liu husi invisible hand, maibe sistema ne’e to’o iha 1930-an hetan kontra maka’as husi ekonomista ida husi englatera naran Jhon Maynard Keynes 1936 liu husi livru ida ho topiku “The general Theory of Employment, Interest and Money” husi grupo Keynesian iha ninian prespektiva nia hateten katak mekanismu ba sasan sira iha merkadu (pasar barang), merkadu financial, no merkadu trabalho la garantia kresimentu ne’ebe saudavel (stabil) mesmu iha forsa atu halo fluktuasaun hodi hamosu kondisaun ne’ebe efektivu liu maibe la garante ekonomia ne’ebe justu no equilivre ho razaun hirak ne’e mak husi parte Keynesian hamosu ideias balun kona ba kondisaun hirak ne’e katak guvernu persiza intervensaun iha merkadu hodi normaliza presu ne’ebe sa’e (melonjak) kedizer ke uza sistema komando maibe ikus liu husi grupo Keynesian mos hetan kritika maka’as husi ekonomista foun iha universidade Chicago entaun ikus mai mosu sistema foun ida mak hanaran sistema ekonomia campuran (Mixed Economy System) nudar konbinasaun husi sistema ekonomia kapitalista no sistema Sosialista. Teori hirak ne’e ita uza hodi analiza ba ita nia sistema merkadu relasaun ho distribuisaun no komersializasaun fo’os MTCI ne’ebe guvernu aloka ba merkaduria.
Timor Leste hanesan nasaun foun ida ne’ebe mai husi karakter ekonomia orijinal ida katak la sosialista liu no kapitalista liu tan ne’e mak sistema ekonomia ne’ebe adopta ne’e ita uza dalan klaran ka sistema ekonomia campuran (Mixed Economic System), katak iha parte ne’ebe mak guvernu bele interven (Komanda) no iha parte ne’ebe guvernu labele interven, kestaun fo’os MTCI nafatin polemika iha komunidade nia le’et ne’ebe hamosu insatisfasaun husi ita nia populasaun rasik katak Ministeriu Turismo Comersiu e Industria (MTCI)katak durante ne’e povu hakilar ba presu fo’os kuaze tinan rua resin ona maibel guvernu nafatin la konsege kria equilivre (Pemerataan) ba presu ne’ebe justu nune’e povu kbi’it laek bele asesu, tamba fo’os ne’ebe refere guvernu husik hela ba merkadu mak zere no orientasaun ida ne’e mak hamosu polemika iha merkaduria tamba tuir teoria katak kuandu iha merkadu livre relasiona ho mekanismu merkadu (Mekanisme Pasar) la interese ba mekanismu distribuisaun ne’ebe justu no equilivre bazeia ba teori ne’e katak folin fo’os MTCI as liu ne’ebe espalha iha merkadu la kria justu no equilivre ba komsumidores sira tamba monu deit ba ema balun deit ne’ebe iha osan hodi asesu fo’os MTCI  ida ne’e hatudu katak fo’os ne’e la monu ba ema hirak ne’ebe persiza teb-tebes, liga ba teoria lubuk ne’ebe temi iha leten no liga mai kondisaun no sistema ekonomia nasaun ne’e adopta kedizer guvernu tengki interven presu ne’e nune’e labele manipulasaun presu iha merkaduria kondisaun ne’ebe durante ne’e ita infrenta mak kuandu guvernu liu husi ministeriu MTCI distribui ona fo’os sempre hamosu polemika seluk iha komunidade nia le’et tamba guvernu fiar deit ema hirak ne’ebe mak hanesan autor
mekaduria (Pelaku pasar) maibe la iha mekanismu ba kontrolasaun presu ne’ebe justo no equilivre ba fo’os MTCI ne’ebe distribui iha merkaduria.
Husi sistema distribuisaun ne’ebe guvernu implementa durante ne’e hatudu inkapasidade tamba guvernu laiha planu ne’ebe garantidu prinsipiu, no la iha pendirian ne’ebe klaru kestaun ne’e ita bele hare husi mudança lubuk ne’ebe guvernu implementa ba mekanismu distribuisaun fo’os ne’e rasik hanesan fofoun MTCI fo’o fiar ba emprezarius sira, depois fo’o fali responsabilidade ba shefe suco sira no ikus liu kria posta de vende nafatin hamosu polemika maibe ikus mai Ministru Sr. Gil Alves deklara katak failansu ne’e guvernu nian, entaun saida mak guvernu no halo ona ba problema sira ne’e agora MTCI hola pozisaun dehan katak presu ne’ebe sae ba vinte dolar kada saka ne’e presu normal no standar internasional ida ne’e hatudu katak guvernu la iha planu stratejiku apropriadu antes hatu’un nia politika distribuisaun fo’os ne’e, MTCI hatene deit menkambing hitamkan ema deit hanesan Shefe do Suco, emprazarius sira pior liu mak du’un fali alfandega no husu fali konsensia ka konfiksaun husi emprezarius sira atu onestu ba aktividades ida ne’e tuir lolos laos hanesan ne’e maibe tau regra ka lei ruma hodi kesi ka regula emprezarius sira ne’ebe sai hanesan parseiro guvernu nian.
Problema presu ka folin fo’os ne’ebe as nafatin iha merkaduria (Pasar barang) tamba la iha sistema lei ne’ebe bele limita operasaun presu husi pelaku ekonomia sira (Emprezarius) nune’e labele haka’at liu padraun ka standar presu ne’ebe guvernu adopta no kntrolasaun masimu husi guvernu rasik minimu, hau hanoin durante ne’e hamosu injustiça sosial as liu iha merkaduria ita bele hare katak guvernu tau standar masimu hodi fa’an ba emprezarius sira ba fo’os 25 Kg nia presu $ 16.00  maibe emprezariu fa’an fali ba komunidade targetu ho presu masimu $ 18.00-20.00 ida ne’e presu melonjak liu no la justu katak presu husi distribuisaun fo’os ne’e fo’o lukru as liu (Signifikan) ba ema balun deit (Emprezarius Sira) maibe ba povu emjeral mak sai vitima ba politika distribuisaun fo’os ida ne’e. Prosesu tenderizasaun no hatama fo’os husi rai liur durante ne’e responsabilidade masimu husi guvernu nian emprezariu sira halo kontratu ho guvernu hodi sosa fo’os no fa’an ba merkadu bazeia ba kriaterias presu ne’ebe guvernu tau iha standar bazeia ba analiza biaya operasional husi emprezarius sira nian no analiza ba lukru ne’ebe balansu no ideal (Keuntungan yang ideal dan seimbang) atu ne’e bele garante estabilidade presu la’o normal bazeia ba kondisaun ekonomia povu nian ne’ebe karik husi parte guvernu uja hanesan referensia hodi hatu’ur presu ka folin fo’os refereTuir lolos guvernu liu husi MTCI tengki iha mekanismu strategiku alternativu hodi kontrola nafatin folin fo’os tamba guverno iha poder tomak hodi kontrola ida ne’e tamba ita nia lalaok ekonomia durante la’o ne’e tama iha kategoria sistema ekonomia campuran (Mixed Economic System) katak iha kontekstu merkadu; hanesan sasan merkaduria (pasar barang), merkadu financial (pasar uang), merkadu trabalho (pasar tenaga kerja), no lei tributaria guvernu iha power no iha poder atu halo kontrolasaun maibe realidade durante ne’la akontense tamba guvernu fiar liu emprezariu sira (pelaku ekonomi) tamba ne’e mak ikus mai hamosu polemika ba presu fo’os ne’ebe sa’e liu (melonjak).
Enjeral ba kontekstu kondisaun ekonomia ne’ebe sei minimu liu hanesan laiha merkadu trabalho, Unemployment as (Pengangguran) no rendimentu perkapita komunidade ki’ik liu sempre hamosu preukupasaun oi-oin husi komunidade tamba sira  la simu kondisaun hirak hanesan ne’e.


MTCI: SAI PATRAUN, IGREZA: SAI VENDEDOR, POVU SAI SAIDA........?

Relasiona ho Politika guvernu subsidiu fo’os MTCI durante ne’e ita bele karkula (Mengukur) kapasidade ministeriu nian durante ne’e hahu’u husi nia politika estabelesimentu  distribuisaun fo’os ho marka MCTI, sistema, no dezisaun absoluta balun ministeriu nian.  Iha esforsu no prosesu lubuk ida mak husi ministeriu ne’e adopta hanesan mekanismu distribuisaun fo’os (Mekanisme Pendistribuisian) maibe politika ida ne’e la propriu no la solidu tamba realidade hatudu mai ita katak povu nafatin hakilar halnusa mak ema hotu bele asesu subsidiu fo’os ida ne’e, presu ka folin fo’os mos sa’e nafatin la tuir standar ka padraun ne’ebe guvernu hatu’ur.
Iha kontekstu ekonomia sasan merkadu (Pasar barang) kuandu sasan hirak ne’ebe mak fasparte ba nesesidade baziku (9 bahan sembako) la balansu ka la responde komsumedores sira nia nesesidade tengki persiza intervensaun husi parte kompetente depende ba modelu sistema ekonomia ne’ebe adopta hanesan kuantidades sasan, kualidade, presu ne’ebe latuir konsumeores ka amandamen merkadu hakarak (permintaan pasar)  hanesan timor leste dadauk ne’e ita bele hare dehan katak ita nia sistema ne’e uza sistema ekonomia campuran (Mixed Economic System) ne’ebe posibiliza guvernu hodi interven merkadu wanhira iha problema ruma akontense iha merkaduria, agora problema presu ka folin MTCI ne’e kestaun merkadu tamba konsumedores (Povu) barak mak la satisfeitu ho presu ne’ebe refere problema ida ne’e ita konsidera problema normal iha kontekstu sistema merkaduria tamba hanesan merkadu livre ema hirak ne’ebe mak nudar autor merkadu (pelaku pasar) nungka iha komitmentu hodi garante justiça merkadu no kria equilivre presu (keadilan pasar dan keseimbangan harga) nune’e persiza intervensaun husi guverno nudar autor ba estabilidade ekonomia nasaun nian. Kestaun fo’os MTCI ne’e problema sosial ida ne’ebe nesesita teb-tebes hodi buka solusaun no alternativu nune’e labele kait fali ba problema seluk agora guvernu liu husi ministeriu komersiu e industria toma konta ba asunto ne’e konsidera failadu no laiha kapasidade hodi maneiza fo’os mos la iha kapasidade hodi kontrola merkaduria problema hirak ne’e ita bele hare husi mudança no prosesu lubuk ida ne’e guvernu halo durante ne’e hanesan uza emprezarius, shefe do suco, hari’i postu de vende hodi maksimiza distribuisaun fo’os bele to’o iha komunidade area rural no iha kapital ho presu ne’ebe bele asesu (harga yang di jangkau) maibe esforsu hirak ne’e la iha rezultadu no la to’o iha rohan ema hirak ne’e namkari ona tamba la fo’o vantazem diak ba politika distribuisaun fo’os ne’ebe refere.
Ba biban ida ne’e guvernu liu husi MTCI agora uza fali Igreja hanesan kilat musan hodi implementa politika distribuisaun fo’os ne’ebe durante ne’e nungka fo’o rezultadu diak ba komunidade (Konsumedores) iha teritoria laran tomak.Interogasaun bo’ot ida ba hakerek Nai’n kona ba politika MTCI nian ne’ebe dadauk oferta ona ba Igreja ita hein igreja nia “tanggapan” ba politika ida ne’e.
Iha biban ida ne’e hakerek nai’n hakarak fo’o prespektiva kona ba involvimentu Igreja nian ba politika guvernu distribuisaun fo’os ne’ebe durante ne’e hala’o liu husi MTCI, emprinsipiu naturalmente igreja desde inisiu iha ninia eksistensia iha timor leste konsidera hanesan instituisaun religiao hodi konsolida no apoiu moral ba sarani sira ne’ebe involve iha organizasaun ida ne’e no haklaken evangeilho maromak nian maibe laos sai vendedor (bisnisman) ba kualker politika ekonomia tamba ba futuru bele fo’o imajen ne’ebe la diak ba publiku no iha impaktu direkta ba igreja liu-liu ba hirarkia igreja nian ne’ebe durante ne’e ejiste no ita mos hatene katak timor leste nudar nasaun multi religiaun ne’ebe la justu wainhira guvernu fo’o responsabilidade ba religiaun katolika (Diocece) hodi sai fali autor ka postu de vende ba distribuisaun fo’os ne’ebe tuir lolos guvernu nia kompetensia           





GUVERNU NO EMPREZARIU HAMUTUK JOGA POVU LIU HUSI FOLIN FO’OS HO MARKA MTCI IHA MERKADURIA

Iha kontekstu ekonomia frazil sempre infrenta problema ekonomia ne’ebe nasaun infrenta mak folin nesesidade baziku ne’ebe sempre fluktuasaun iha merkaduria halo povu dada i’is tamba folin sasan ne’ebe sa’e la relevante ho kondisaun ekonomia povu ne’e infrenta. Iha Timor Leste kondisaun ri’il ne’ebe ita hasoru mak kuaze ita nia povu agrikultura sempre infrenta aihan menus tamba ita sidauk produz aihan (hare) bele sufisiente ita nia moris lor’loron no atu halo komersializasaun iha merkadu, tamba ne’e mak durante ne’e komunidade dependensia liu ba fo’os importasaun ne’ebe guvernu sosa iha Vietnam hodi responde ba nesesidade povu no nasaun ne’e nian aliende ita nia guvernu mos sidauk iha kapasidade hodi produz aihan hanesan hare hodi responde menus aihan iha timor leste, ho kestaun hirak ne’e mak guvernu hatu’un politika ida sosa fo’os iha rai liur hodi distribui ba komunidade hanesan alternativu hodi minimiza preukupasaun komunidade nian, kebijakan politika makro ida ne’e hamosu konfuzaun no insatisfasaun ba komunidade relasiona ho presu ne’ebe akontese durante ne’e.
Politika distribuisaun fo’os ne’ebe guvernu adopta ne’e aksaun normal iha kontekstu ekonomia ho fileira makro wainhira iha situasaun ruma mosu ne’ebe persiza aksaun no intervensaun husi guvernu hodi responde nesesidade povu nian, maibe dala barak
iha implementasaun ita kestiona buat barak hanesan dadauk politika guvernu distribuisaun fo’os MTCI ne’ebe refere liu ba nia folin rasik iha kontekstu ekonomia normalmente iha sistema tolu (3) mak hanesan sistema ekonomia sosialista, sistema ekonomia kapitalista (Free market Economic System), no sistema ekonomia Campuran ( Mixed Economic System) mudança ekonomia makro sientifikamente iha tempu grupo klasik nia konseptu halai liu ba mekanismu merkaduria katak prosesu ekonomia tomak orienta iha merkadu nia liman hodi garante ba dezemvolvimentu ekonomia nasaun nian. 
Sientista ida famozu teb-tebes iha tempo klasik ninian mak Sr. Adam Smith 1876 hakerek livru ida ho topiku “The Wealth of Nation” iha livru ne’e nia rekomenda katak papel sistema merkadu livre hanesan dalan uniku hodi regulariza lala’ok ekonomia ne’ebe efisien no efectivu liu husi invisible hand, maibe sistema ne’e to’o iha 1930-an hetan kontra maka’as husi ekonomista ida husi englatera naran Jhon Maynard Keynes 1936 liu husi livru ida ho topiku “The general Theory of Employment, Interest and Money” husi grupo Keynesian iha ninian prespektiva nia hateten katak mekanismu ba sasan sira iha merkadu (pasar barang), merkadu financial, no merkadu trabalho la garantia kresimentu ne’ebe saudavel (stabil) mesmu iha forsa atu halo fluktuasaun hodi hamosu kondisaun ne’ebe efektivu liu maibe la garantia ekonomia ne’ebe justu no equilivre ho razaun hirak ne’e mak husi parte Keynesian hamosu ideias balun kona ba kondisaun hirak ne’e katak guvernu persiza intervensaun iha merkadu hodi normaliza presu ne’ebe sa’e (melonjak) maibe ikus liu husi grupo Keynesian mos hetan kritika maka’as husi ekonomista foun iha universidade Chicago entaun ikus mai mosu sistema foun ida mak hanaran sistema ekonomia campuran (Mixed Economy System) nudar konbinasaun husi sistema ekonomia kapitalista no sistema Sosialista. Teori hirka ne’e ita uza hodi analiza ba ita nia sistema merkadu relasaun ho distribuisaun fo’os MTCI ne’ebe guvernu aloka ba merkaduria.
Timor Leste hanesan nasaun foun ida ne’ebe mai husi karakter ekonomia orijinal ida katak la sosialista liu no kapitalista liu tan ne’e mak sistema ekonomia ne’ebe adopta ne’e ita uza dalan klaran ka sistema ekonomia campuran (Mixed Economic System), kestaun fo’os MTCI nafatin polemika iha komunidade nia le’et ne’ebe hamosu insatisfasaun husi ita nia populasaun rasik katak MTCI la konsege kria equilivre (Pemerataan) ba presu ne’ebe justu.  Tamba fo’os ne’e guvernu husik hela ba merkadu mak zere no orienta ida ne’e mak hamosu polemikia iha merkaduria tamba tuir teoria katak kuandu iha merkadu livre relasiona ho mekanismu merkadu (Mekanisme Pasar) la interese ba mekanismu distribuisaun ne’ebe justu no equilivre bazeia ba teori ne’e katak folin fo’os MTCI as liu ne’ebe espalha iha merkadu la kria justu no equilivre ba komsumidores sira tamba monu deit ba ema balun deit ne’ebe iha osan hodi asesu fo’os MTCI  ida ne’e hatudu katak fo’os ne’e la monu ba ema hirak ne’ebe persiza teb-tebes, kondisaun ne’ebe durante ne’e ita infrenta mak kuandu guvernu liu husi ministeriu MTCI distribui ona fo’os sempre hamosu polemika seluk iha komunidade nia le’et tamba guvernu fiar deit ema hirak ne’ebe mak hanesan autor
mekaduria (Pelaku pasar) maibe la iha mekanismu ba kontrolasaun presu ne’ebe justo no equilivre ba fo’os MTCI ne’ebe distribui iha merkaduria.
Husi sistema distribuisaun ne’ebe guvernu implementa durante ne’e hatudu inkapasidade tamba guvernu laiha planu ne’ebe garantidu prinsipiu, no la iha pendirian ne’ebe klaru kestaun ne’e it abele hare husi mudança lubuk ne’ebe guvernu implementa ba mekanismu distribuisaun fo’os ne’e rasik hanesan fofoun MTCI fo’o fiar ba emprezarius sira, depois fo’o fali responsabilidade ba shefe suco sira no ikus liu kria posta de vende nafatin hamosu polemika ida ne’e hatudu katak guvernu la iha planu stratejiku apropriadu antes hatu’un nia politika distribuisaun fo’os ne’e, MTCI hatene deit menkambing hitamkan ema deit hanesan Shefe do Suco, emprazarius sira pior liu mak sira husu fali konsensia ka konfiksaun husi emprezarius sira atu onestu ba aktividades ida ne’e tuir lolos laos hanesan ne’e maibe tau regra ka lei ruma hodi kesi ka regula emprezarius sira ne’ebe sai hanesan parseiro guvernu nian.
Proplema presu ka folin fo’os ne’ebe as nafatin iha merkaduria (Pasar barang) tamba la iha sistema lei ne’ebe bele limita operasaun presu husi pelaku ekonomia sira (Emprezarius) nune’e labele haka’at liu padraun ka standar presu ne’ebe guvernu adopta no kntrolasaun masimu husi guvernu rasik minimu, hau hanoin durante ne’e hamosu injustiça sosial as liu iha merkaduria ita bele hare katak guvernu tau standar masimu hodi fa’an ba emprezarius sira ba fo’os 25 Kg nia presu $ 9.50 cent maibe emprezariu fa’an fali ba komunidade targetu ho presu masimu $ 13.00 ida ne’e presu melonjak liu no la justu liu katak oportunidade hodi distribuisaun fo’os ne’e fo’o lukru ne’ebe as liu (Signifikan) ba ema balun deit (Emprezarius Sira) hatudu momos katak ida ne’e manipulasaun pressu folin fo’os MTCI ne’ebe fo’o lukru maka’as ba emprezarius sira prosesu hatama fo’os husi rai liur ne’ebe durante ne’e resposabilidade masimu husi guvernu nian emprezariu sira halo kontratu ho guvernu hodi sosa fo’o fa’an ba merkadu bazeia ba kriaterias presu ne’ebe guvernu tau iha standar bazeia ba analiza biaya operasional husi emprezarius sira nian no analiza ba lukru ne’ebe balansu no ideal (Kekuntungan yang ideal dan seimbang) atu ne’e bele ganrante stabilidade presu la’o normal bazeia ba kondisaun ekonomia povu nian ne’ebe karik husi parte guvernu uja hanesan referensia hodi hatu’ur presu ka folin fo’os refere.
  Tuir lolos guvernu liu husi MTCI tengki iha mekanismu strategiku alternativu hodi kontrola nafatin folin fo’os tamba guverno iha poder tomak hodi kontrola ida ne’e tamba ita nia sistema ekonomia ne’ebe ita adopta agora ne’e uja sistema ekonomia campuran (Mixed Economic System) katak iha kontekstu merkadu; hanesan sasan merkaduria (pasar barang), merkadu financial (pasar uang), merkadu trabalho (pasar tenaga kerja), guvernu iha power atu halo kontrolasaun maibe realidade durante ne’la akontense tamba guvernu fiar liu emprezariu sira (pelaku ekonomi) tamba ne’e mak ikus mai hamosu polemika ba presu fo’os ne’ebe sa’e liu (melonjak).
Enjeral ba kontekstu kondisaun ekonomia ne’ebe sei minimu liu hanesan laiha merkadu trabalho, Unemployment as (Pengangguran) no rendimentu perkapita

Estoria mitologia Danau Ira lalaro (versaun Fata luku)

Ratan eme-emerana naen ”Ira Lalaro” ia lata uni ineit “Lon-Ina” lata uni tu hala kaulisa moko apa unu hiane ratan eme-emerana nae ia ma’ar lauhana a hia lata ait ula ma’ar lauhana em nita a’aca’a la’an rahukani (100 orang) ita ne’e, ratan iwina’e tawar pala halafai tutuanam mica paim emhin lauhana acanate nanipo ratan iwina’e lata ia hama (Hali hu’un bo’ot) un nanal lafain  iulumuha nanate hama ia pupul naen papanen isin naum i ara mucu papane hama ia akam hama i apapaipinu nanip hama (Hali hu’un bo’ot)  ia nana otoe, nana nana ine ia “Lorasa”( samea nia naran) i lohain tana uara ukani hala (1 meter) lakuware nar arapou va’an horu vale fata hara-fatahara moko-mokora laan i ara ua cicirai hama (Hali hu’un bo’ot) ia tali momo nanip aitan moko-moko ra la’an cicirai ukani wari molu-molu, nana ”Lorasa” (Samea nia naran) vari eme kuru mucumohe ta una, muahara-muahara laa ete ara naen cicirai vari eme tempo unu nae caupiti, navarana nolololoere hai horu cuaren ta’a nere niamari ina hinta i mocor tavar ulumuha naen vari titil molu? ina it fai hinta moko-mokora ta hai nau sai? waci iwi unu na’e tawar horu cuaren hai alaulaune tawar ete hama iwi haim kaparneceremu.
Waci unu na’e tawar moko-mokor horu la’an em nana orine la’an hama(Hali hu’un bo’ot)  ara naen cicirai ma’ar lauhana lata iwi polu-polu hit, hikari, coro hu’uten laan hama ara mini peleren nana lorasa hire tawa malu pemau ana unpe, nanip akam ali rata nana ia hai malusuke maun an ula moko-mokor ali me nanip lata ocava ere maluvahen hit, coro, hikare nana (Samea) nau lama-lama, loki-loki em horu laku nau papake ica ileura pohen nau una, ma’ar lau hana lata polu-polu ica hai nau tali rau-rau ere sikir,  faure nau aleu leu lere  (halo festa) tawar navare ia evenen em emer pela’an ia tawar i mocora cicirai o hai masu cicirai tawar akam hai ara-arahe i hinta tawar ta hai nica rau-rau ere iwihin leu-leure (Feste), tawar i leu-leu fain tua to naum namai lata ere i toutour ere hura mau apu tua tutu. Ratu-Paca (Klan) ere nau lafane maun tawar i tua te’ene/leu-leule na pemaun apu ica rau-rau ere hinua. Mua ocavar ere a lasa-lasar fain ma’ar lauhana comau ere mucu ceru tuam ufane, macenum ufane, nauwara leura em ufane tour sikire, vaure, nenehapa, rata lolo, nololo cicirain lafan kapa-kaparit tavar fai ere nar nita apu tua tututu ica rau-rau.
            Muaharan karune va’ane aca un lata mucu kokotem em evaan ca’a “Kokore kore Lon ira apa cau” (Kokorekore la kleur tan be’e sae ona no fatin ne’e sei mout Manu nia lian) ali vanat an cicirai na’e ia rata lezia val lafai un iwinanate ma’ar lait un ho ical namira mokor ecen horupe ia kelun akam la’an toru apu horu cicirai nau ken le hia taya tere rata-rata aca alehe kokote ma’ar lait a hin cal afu eca tere acita’a har teperetu tawar aca kokotina nere wari hinua “teperere afa aca kokotana nere wari tini ait aca koko tina ia muha jene” (Imi nonok lai ita rona manu nia lian lai tamba manu nia lian ne’e oin seluk fali) iwi’it akam ali rata aca alehe kokote nar ivi ta’a iviit ma’ar laita ma’arafu leu-leulere hai na kulen aca kokotina haim acita’a nanip ma’ar nau nuku keluhen akan ma’ar lait iluku-lukun nauwari nau pai firike, tavar ma’ar laiti ali na nekule ahar napa niki nau ta’a “A taya nar nau taya tapa napa niki nau ta’a po ura tin sikiren leu-leulen ica rau-rau(Hakarak toba!toba deit ba lalika koalia arbiru husi ami tebedai babadok hodi kontenti) iwi’it ma’ar lai ta tawar ihini liaren em evaan ca’an “inar iwi’it hai raupo ita kois ninam aci ere” (Mak ne’e deit depois mak imi hare saida mak akontense)
 Akam ali rata ma’ar laita le’e ke’erim aracuale ira hai napa nate puhu kafi ina alim ara lili ene ira hai napa canem hai rokote ma’ar laita arahen hin cal afu ecatere nar hin kaisala poko vaite omoken heleren hai la’an lalu apahiane akam siarata ira mua cau wele mucu hai malu cua-cualen lata hai polu tour ere tain sikire waure, leu-lelere tainta arahen hai e’e vahe, lolor akam rata lata ia nau niticane lata iwi i ma’ar lau hana ere ia nau sai un akam tana ali tali mohe ira nau uku eme taim ma’ar lait ho ical eca tere iwi nau hala lauhe nar touri tain lata-lata naen mau ere iwi’it ica lau horo.
 Ratan ali wana iwinae it faitu Ratu-Paca (Klan) ere iwinaen lafane tawarit ele ivina’en maluvahe akam umunoro, tupa na veriren maluvahe iviit i ratu ne ”Laitupa”, etehia cuaren malu wahe iwiit ahar ”Tara Wei”, pala sipa mica wahe iviit ahar i ratu ne ”Masipani”Ratan ivinaen mau ehirohe ia akam lata haini nanip ait em liare hai laan Ira ina lafai ineit “Ira-lalaro” afa naunuku navare luku-luku niit afi cal afur ratan em ura-ura cenen ta’a ahar ira-ina Ira lalaro ia ira ina ”Papa” (Bé matan ida iha Lospalos) na’e it la’an ufate nana Lorasa (Samea) tavar uca ia ilani’it Ira ina Papa (Bé matan ida iha Lospalos) i totoni’i.

Ho Kresimentu Ekonomiku Liderança Hamnasa Povu Halerik

Bazeia ba relatoria ka estetmentu husi IV Guvernu Konstituisional liu husi Ministeriu Finança kona ba situasaun ekonomia rai laran ne’ebe informa ba publiku katak ita nia kresimentu ekonomia sa’e ba pursentu 12.8 % ne’ebe kuaze matenek nai’n sira inklui guvernu orgulho, kontenti no hamnasa ho mudança ida ne’e, maibe ba povu simples ne’ebe lahatene buat ida sira sinti triste, halerik ba kresimentu ida ne’e tamba kresimentu ida ne’e la fo’o rezultadu diak ba povu sira realidade hatudu katak rendimentu povu ekonomia agrikultura laiha mudança signifikativu no la responde ekonomia povu nian iha kresimentu ekonomiku ida ne’e, hakerek nai’n koko atu analiza kresimentu ekonomiku ne’ebe guvernu deklara sa’e ba 12.8% katak tipo kresimentu ida ne’e kategoria naktaka (Pembangunan ekonomi Tertutup) ne’ebe halai liu ba konteks merkadu financial ho fileira politika fiscal (kontekstu makro ekonomia) tamba kuandu ita koalia kona ba kresimentu ekonomia nasaun nian ita tengki analiza ba iha kategoria rua mak ida kresimentu ekonomia tertutup” no kresimentu ekonomia nakloke (Terbuka) agora kresimentu ekonmia ba periodu ida ne’e nian tama iha primeiru kategoria (Pembangunan Ekoniomi Tertutup) tamba ita nia alokasaun orsamentu aggregate (Pengeluaran Pemerintah) ba deit kompahnia, importadores, ema estrangeiros sira nia liman deit, kresimentu ne’e akontense tamba guverno aloka orsamentu bo’ot liu maibe nia impaktu direkta ba povu agrikultura ki’ik liu.  
Kresimentu ekonomiku periodu ida ne’e la’o iha fileira ida ne’e tamba guvernu nia politika hasai ou aloka orsamentu barak liu. Alende guvernu hasai orsamentu barak liu ba iha merkadu finançeiru (Secara Fiscal) maibe laiha kontrolasaun ho fileira moneter (Kebijakan Moneter) ida ne’e susar teb-tebes ba ita atu  trava osan ne’ebe sirkula ba rai liur ita konsidera ida ne’e difisil tamba ita sidauk iha osan rasik hodi hari’i Banco Sentral hodi nune’e iha fileira moneter ne’e ita bele kontrola.
Maibe iha meius balun ne’ebe ita bele uza hodi hola aksaun ba orsamentu ne’ebe barak liu halai ba rai liur mak purjemplu ita bele reduz volume importasaun liu-liu sasan nesesidade baziku (Fo’os) hodi hasa’e volume produsaun agrikula ka produtu lokal bele mos fo’o impaktu direkta ba volume eksportasaun ne’ebe surplus no ba futuru bele responde nesesidade ekonomia povu nian.
 Tuir lolos osan lubuk ne’ebe guvernu aloka ne’e impaktu masimu tengki ba ekonomia povu nian ne’ebe sei fraku, kestaun guvernu aloka osan tuir hau nia hare ladun problema soke orsamentu ne’e tengki ba liu sasaran ou targetu ne’ebe iha purjempu: ita hakarak dezemvolve produsaun rai laran nune’e bele fo’o vantazem kria surplus ba kresimentu ekonomia ne’ebe nakloke (Pembangunan Ekonomi Terbuka) tengki tau iha ne’eba duni ou ita hakarak hatu’un volume importasaun ne’ebe defisit hodi hasa’e eksportasaun ne’ebe surplus entaun ita tengki hasa’e produsaun rai laran hodi nune’e bele muda ekonomia povu nian hodi nune’e hasa’e mos kresimentu ekonomia ne’ebe reprezentantivu. Politika hafakar osan iha kondisaun ekonomia ida hanesan ne’e mai hau sensitivu liu tamba ita nia planu stratejiku hodi proteze sirkulasaun orsamentu iha rai laran ne’ebe kada tinan-tinan guvernu aloka sidauk iha planu konkretu, orsamentu ne’ebe guvernu aloka ba politika pakote referendum ne’e parte ida ne’ebe fo’o influensia ekonomia povu iha futuru hanesan hadi’a Estrada, ponti iha area rurais sira atu nune’e ba oin karik orientasaun produsaun agrikula povu nian iha merkaduria bele iha mudansa tamba kondisaun estrada bele fasilita ona sira, iha orsamentu pakote referendum ida ne’e iha osan oituan liu mak konsege monu iha komunidade sira nia liman liu-liu ba sira ne’ebe momentu iha politika implementasaun sira servisu iha projektu ka kompanhia sira maibe nafatin osan barak mak ba liur tamba material konstruksun barak liu mak ita importa husi rai liur iha parte ida fali osan lubuk bo’ot ne’ebe guvernu hasai ne’e nafatin ba kompanhia, ema importadores, funsionarius sira maibe atu ba liu povu ki’ak sira ne’e laiha tamba ne’e mak mai hau nia hare katak kresimentu ekonomia ne’e sa’e maibe impaktu signifikativu ba povu sira nafatin mamuk, pior liu mak guvernu la justifika indikadores saida mak hamosu kresimentu ekonomia sa’e ba pursentu 12.8% iha periodu ida ne’e karik guvernu nia indikador mak fakar osan barak liu ou tamba implementasaun politika pakote referendum hau hanoin karik ida ne’e, atu ses husi ida ne’e karik la iha tamba kondisaun ekonomia povu kiak sira laiha mudança produsaun agrikula entermus de ekstensifikasaun, intensfikasaun, no diversifikasaun sidauk sufisiente, ida fali folin produsaun povu nian sidauk sufisiente, orientasaun produsaun iha merkadu liu-liu atu ba eksportasaun sei minimu liu no mos kampu trabalho ba sira ne’ebe buka servisu no kategoria servisu (Angkatan kerja) sei minimu kestaun hirak ne’e akontense tamba ita nia planu ezekusaun orsmnetu spesifikamente entermus de merkadu finançeiro kada periodu laiha, ida fali sektor interligadu sira ne’e ita ladun hare didiak  purjemplu impaktu orsamentu husi periodu ida ba sektor targetu hirak mak iha benefisiariu, sektores hirak mak iha preoridade, sektor hirak ne’ebe mak besik ona atu hamosu rendimentu ka lukru seluk, sektores ne’ebe mak iha ligasaun ne’ebe kategoria nesesariu para atu tau osan hodi dezemvolve no orsamanetu nominal kada programa periodu persiza hare didiak kona ba impaktu direkta ba povu sira.
 Simplesmente atu hateten katak entermus de formulasaun husi prespetiva generalidade kresimentu ekonomia hare’e husi nia formulasaun iha aspektu rua (2) mak aspektu makro no aspektu mikro katak husi aspektu makro guverno fiskaliza orsamentu, tau lei tributaria no leis oi-oin atu garante lala’ok ekonomia iha rai laran liu-liu guvernu aplika investimentu domestiku no investimentu merkadu financeiro kona ba fundus petrolifeiro iha orsamentu geral do estadu no orsamentu reaktifikativu, agora husi aspektu mikro ita iha problema oi-oin liu-liu hare husi politika guvernu alokasaun orsamentu iha investimentu domestika no investimentu merkadu finançeiro husi investimentu domestiku orsamentu nafatin ba iha kompanhia bo’ot (Lokal no Nasional), no internasional sira ne’ebe fo’o benefisiariu nafatin ba kapitallista sira e aliende fo’o impaktu mos ba iha politika investimentu merkadu fiançeiro katak orsamentu la to’o sirkula iha area rurais kadaves ita ba iha aldeia, ka suco ita la hetan osan sirkula iha ne’eba entermus de mikro ne’e kestaun ida mai ita, hakerek nain hanoin katak ida ne’e kestaun ida tamba emprinsipiu politika estadu ka guvernu ne’ebe deit ita ne’ebe ho linha gerais katak  hakarak (Prospektu) povu moris iha kondisaun ekonomia ka sistema ekonomia garantidu ba sira nia moris lor-loron. Entaun laos ita hare husi parte ida deit iha klaran no leten maibe tengki kreisimentu ekonomia ne’ebe mai husi kraik katak kresimentu ekonomia nia impaktu mai husi mudança ekonomia povu nian iha kraik liu la’os ita hare deit husi klaran katak kumpanhia iha ona osan, progresivu ona ita mos halo ona pakote referendum ne’ebe ida mak bele rerezenta kresimentu ekonomia em-jeral ne’e lalos.
 Atu atinzi kresimentu ekonomia ne’ebe nakloke (Pertumbuhan perekonomia terbuka) husi aspektu mikro persiza review fila fali strategia politika mikro ne’ebe guvernu adopta durante ne’e, tamba osan barak mak guvernu aloka deit ba kompanhia, maibe atu investe ba iha povu nia aktividades ekonomia (negosiu) ne’e sei minimu purjempu atu aloka ba grupo koperativas hanesan: Industria, agro-bisnis, koperativas, grupo agrikultura, no grupo organizadu sira. Hodi nune’e osan ne’e metin iha sira nia liman bele mos sirkula metin iha rai laran sei la’e orsamentu kada periodu hasai barak maibe nia rezultadu la signifikante tamba osan nafatin tu’un ba rai liur ita nafatin kontenti ho kresimentu ekonomia tertutup ne’ebe laiha impaktu direkta ba povu sira, persiza politika ekonomia, politika finançeiro ne’ebe diak hodi proteze nafantin ita nia orsamentu ne’ebe ita aloka ona ba merkadu financeiro (Pasar Keuangan)  no persiza analiza ka studu ida kona ba partisipasaun povu nian ba dezemvolvimentu ekonomia inisiativa, komitmentu povu nian liu-liu sektor privadu sira nune’e ita nia orsamentu ne’e aloka ba povu sira mos pelumenus iha impaktu positivu.

Importansia Koperativa ba Dezemvolvimentu Comunitariu no Movimento Copeativa iha Timor-Leste


Ko’operativa iha papel importante nudar pilar ida husi dezemvolvimentu ekonomia iha nasaun ida nia laran, hanesan Timor Leste nudar nasaun ida foin ukun-An iha era klobalizasaun nia laran hasoru hela dezafiu oi-oin tamba dinamiku movimentu dezemvolvimentu ekonomia ne’ebe mosu kompetisaun no la saudavel tan ne’e tengki ezizi nasaun foun ida ne’e hodi hamosu strategia, modelu oi-oin hodi nune’e bele minimiza dezafiu hirak ne’ebe mak nasaun ida ne’e infrenta.
Seitor koperativa nudar sistema ki’ik oan ida ne’ebe asimila iha fileira economia nia laran hahú husi lala’ok, estoria no movimento mundial ne’ebe mosu ho espontanidade ideia ko’operativa ne’ebe sistematiku no ideoloziku ideia koperativa ne’e hodi responde situasaun ekonomia ne’ebe ema ida-idak hasoru, grupu ne’ebe ho rekursu ki’ik labele halo kompetisaun ho situasaun ekonomia ne’ebe kompetatif iha merkadu rai laran no merkadu Internasional iha kontekstu dinamiku klobalizasaun nia laran.
Hakerek Nai’n hakarak fo’o razaun kona ba argumentu ida ne’e katak “Ko’operativa nudar sistema ida” ho difinizaun katak nudar metodu ou estrategia hodi hetan objektivu.  Definizaun ida ne’e ita lori hodi haré ba ko’operativa ne’e rasik katak ko’operativa nudar metodu, modelu, ne’ebe estratejiku hodi responde nesesidade ekonomia urjente, ideia ko’operativa ne’e mosu tamba impaktu husi revolusaun industria ne’ebe mosu iha Inglatera iha sekulu XVIII katak hamosu inspirasaun ida ba “Movimento Ko’operativa Mundial”, hahú husi ne’eba kedas ema hotu konsidera ko’operativa nudar aimorik ida hodi kura problema ekonomia  mundial ba sira ne’ebe ho ekonomia ki’ik, haré husi mudança ekonomia mundial ne’ebe sempre la’o ho kompetisaun no la saudavel ho sira ne’ebe ekonomia ki’ik no sira ne’ebe ekonomia bo’ot hamosu reaksaun ba ema hotu liu-liu ba sira ne’ebe ekonomia ki’ik hodi konsentra liu iha seitor ko’operativa hodi muda sira nia kondisaun ekonomia ne’ebe sira infrenta, estrategia ne’e korektivu no mais apropriadu ba sira ne’ebe mak ho ekonomia ki’ik.
Tamba ne’e Timor Leste buka estrategia ida ne’ebe adekuadu hodi dezemvolve sustemtabilidade ekonomia komunitariu mak hanesan meius ida hodi aseleira dezemvolvimentu komunitariu tamba modelu ida ne’e kuaze nasaun hotu-hotu adopta hodi minimiza kestaun ekonomia rai laran no dezemvolvimentu komunitariu liu-liu nasaun sira kategoria terçeiro Mundial, ba timor leste konsidera koperativa importante tebes hodi tau importansia no toma aksaun tamba konseptu ida ne’e hetan legalidade no lezitimidade husi komponentes tomak iha rai ida ne’e tamba pilar ida ne’e hatu’ur ona iha konstituisaun RDTL artigu 138 fo’o garantia ba dezemvolvimentu ita nia koperativa.
Estadu Timor Leste liu husi Guvernu Fretelin no Guvernu AMP kria oi-oin ko’operativa iha timor laran tomak hahú husi Nasional to’o iha area rural (Remotes) konsidera pilar ida ne’e, maibe nia impaktu ba sustemtabilidade dezemvolvimento ekonomia komunitariu sei sai nafatin interogasaun bo’ot ida ba ita hotu tamba hetan failansu barak liu-liu sai interogasaun ba Organizasaun Movimento Estudatnes Fakuldade Ekonomia Timor Leste (MEFE-TL), tuir ami nia prespektiva katak dezemvolvimento nivel komunitariu sei minimu teb-tebes ho ida ne’e difisil ba ita atu hateten kresimentu dezemvolvimentu ekonomia nasional tamba wainhira dezemvolvimentu ekonomia ho fileira makro ne’e sa’e tamba sa’e mos husi dezemvolvimento ekonomia nivel komunitariu ho fileira mikro tuir ekonomikamente katak povu nia ekonomia sa’e mak foin bele hatene katak kresimentu ekonomia to’o iha ne’ebe ou sa’e ba pursentu hira.
Agora haré realidade iha teritoria Timor laran tomak liu-liu area rural (Romotes) dezemvolvimentu ekonomia komunitariu “Statis” la la’o, komunidade nivel suco, Aldeia la organizadu Adminitrasaun suco ladun fungsiona, konhesimentu autoridade lokal minimu atu halo dezenhu ka planu dezemvolvimentu ekonomia komunitariu, rekursu hirak ne’ebe iha suco, aldeia sub-Distrito ladun utiliza ho diak ida ne’e mak kuandu ita husik bebeik povu nia moris mak nafatin hela deit, agora realiadde emjeral sai dezafiu bo’ot durante ne’e mak hanesan: Rekursu Umanu, ne’e importante tamba grupo koperativa, institusional sira, liderança komunitariu ladun iha kualidade, kapasidade no abilidade atu jere ko’operativa ne’e persiza atu hadia hikas, hodi nune’e kapasidade atu jere organizasaun ko’operativa bele efisiente no efectivu liu. Tamba ne’e mak ko’operativa hirak ne’ebe guvernu hari’i no komunidade rasik tengki mate iha dalan klaran, segundu pontu kona ba kapasidade institusional ida ne’e bele haré husi sikun diferente: falta regulamentu internal iha ko’operativa internal ba grupu ko’operativa sira, valor institusional husi guvernu ka instituisaun kompetente ba ko’operativa sira sei minimu liu, tantu husi menbru ko’operativa rasik sidauk efektivu tamba mekanismu atu kontribui ba sira nia ko’operativa rasik ladun iha partisipasaun tamba laiha regulador ambiente ne’ebe klaru, ikus liu ba terçeiru pontu kona ba kapital; ko’operativa hirak ne’be mak hari’i husi guvernu no grupu komunidade rasik persiza finançeiru ne’ebe nato’on hodi ajuda ko’operativa kikoan sira ne’ebe sei persiza kontribuisaun husi parte kompetente.
Hakerek Nai’n hakarak produz hanoin balun sobre alternativas ou metode hodi hasa’e kresimentu ekonomia komunitariu, atu hateten katak seitor ko’operativa hanesan meius apropriadu hodi responde lala’ok dezemvolvimentu ekonomia komunitariu ne’ebe sei minimu teb-tebes, dala barak ona Guvernu implementa ona ko’operativa iha teritoria Timor laran tomak liu  husi ministeriu dezemvolvimentu ekonomia Instituisaun IADE durante fo’o fornesimentu ba komunidade liu-liu kapasitasaun ou treinamentu kona ba sustemtabilidade ko’operativa oinsa utiliza rekursus hirak ne’ebe iha hanesan: Rekursu humanu, Finançeiru, produsaun (Hasil-hasil Bumi), material no seluk-seluktan.
Depois de implementasaun treinamentu, kapasitasaun hirak ne’e la iha kontinuasaun ho planu aksaun de implementasaun programa husi komunidade rasik tamba falta de akompahamentu ou monitorizasaun husi guvernu tamba ne’e laiha sustemtabilidade ba hirak ne’ebe guvernu fornese ona hanesan formasaun ka kapasitasaun  hodi dezemvolve sustemtabilidade ko’operativa iha futuru.
Tuir lolos monitorizasaun la’o depois de implementasaun ko’operativa inklui treinamentus hirak ne’ebe fo’o ba grupu ko’operativa tomak iha timor leste monitorizasaun importante ba guvernu hodi hatene komunidade ka grupu hirak ne’ebe iha interese hodi dezemvolve seitor ko’operativa atu nune’e ita bele hatene katak failansu, dezafiu komunidade nian no saida mak ita persiza kontribui hodi konsolida  ou bele mos haluan seitor ko’operativa ida ne’e hodi garantia sustemtabilidade dezemvolvimento komunitariu, suporta finança, material, fasilita treinamentu tan no buka hatene difikuldades internal ko’operativa ne’ebe sira hari’i.
Hau hanoin ida ne’e parte dalan ida mos atu dezemvolve seitor ko’operativa iha futuru, hakerek nai’n hakarak hateten sai frakezas husi parte guvernu nian liu-liu husi ministeriu kompetente ba programa dezemvolvimentu seitor ko’operativa iha Timor Leste, katak wainhira forma koperativa no treinamentu hirak ne’ebe fo’o laiha cross chek katak depois de fo’o treinamentu ba ko’operativas sira la iha programa kontinuasaun ba ko’operativa refere, ida ne’e hanesan ita “soe batar ba manu “ hili ka la hili ne’e kestaun imi nian ida mak problema bo’ot no defisil ba ita atu halo formulasaun ou analizasaun kona ba mudança seitor ko’operativa iha futuru.
Maioria povu Timor Leste nia vida iha agrikultura ne’e katak sira sei la ses husi ko’operativa, no komunidade barak liu mak ho vida negosiu liu husi bisnis, forma grupo ko’operativa atraves ho sira nia kbi’it rekursus ne’ebe iha ida fali mos guvernu tengki haré seitor integradu sira hanesan seitor infrasktrutura, elektricidade hodi fasilita tipu produsaun ne’ebe grupu ko’operativa produz hodi lori ba merkadu no orientasaun produsaun ba merkaduria bele sufisiente hodi nune’e bele responde nesesidades komsumedores. Koalia kona ba dezemvolvimentu komunitariu sei la ses husi seitores ko’operativa ne’ebe bele hakbi’it komunidade ka grupu negosiu sira hodi moris mesak mos bele responde rasik sira nia ekonomia no sira nia bisnis ida ne’e nudar  dalan hodi formula dezemvolvimentu komunitariu.


quarta-feira, 16 de fevereiro de 2011

IMPREALISME TERHADAP RAKYAT TIMOR LESTE MELALUI SEKTOR EKONOMI DI MASA LALU DAN MASA KINI

Penderitaan Rakyat mauberisme eksistensinya di Negara ini telah berabab-abad semenjak tanah air ini dijajah dari Negara-negara penjajah seperti Portugal dan Negara Indonesia  masalah ekonomia merupakan referensi dan alat penentu dalam mengukur kehidupan dan kemakmuran rakyat yang merupakan sala satu cermin untuk menuju kedepan, sejarah ekonomi timor leste dimasa lalu sampai masa kini sedikit menpunyai satu kesamaan yang tidak jauh berbeda disaat sekarang ini, bahwa pada intinya dominasi asing di sector ekonomi timor leste tetap kentara di jaman kemerdekaan ini dan di masa lalu, bila kita cermati kebelakang masa lalu dimana pada waktu penjajahan Portugal jelas adanya eksploitasi secara ekonomi dan kebebasan warga untuk meningkatkan taraf hidupnya sangat rendah yang mana pada waktu itu rakyat diisolasi dengan kebijakan-kibijakan yang berkarakter kolonialisasi seperti pengenaan pajak yang dilakukan pemerintahan portugal terhadap rakyat, meranpas hak-hak rakyat seperti hasil-hasil pertanian, hasil-hasil bumi, eksplorasi kayu cendana, minyak dan lain-lain lebih sepesifiknya rakyat ditekan untuk menjual hasil-hasil pertanian secara bebas penuh, sektor pendidikan, sektor infrastruktur, sektor politik sektor informasi tidak mendukung rakyat untuk meningkatkan taraf hidup ekonominya  penindasan secara ekonomi dianggap sangat keji jika disbandingkan dengan pelanggaran Hak Asasi Manusia pada wktu zaman penjajahan kolonial Portugal yang mana pada waktu itu terjadi pengurasaun besar-besaran yang dilakukan pemerintahan portugal seperti pengurasan tenaga kerja, pembayaran pajak serta hasil-hasil pertanian rakyat yang diramspas pada waktu itu  situasi ini amat menbawa dampak buruk terhadap rakyat pada waktu itu, dengan berbagai penindasan ini maka muncul aksi revolusioner dari seluruh lapisan rakyat dalam menantang kependudukan pemerintahan protugal yang nyatakan ilegal.
Setelah itu masuk pada zaman kependudukan Indonesia dilihat dari sector Ekonomi ada perbedaan sedikit yang mana pada waktu penjajahan Republik Indonesia (RI) sector ekonomi sangat diandalkan atau sangat menjadi prioritas pemerintahan pusat (Jakarta) namun ini bernuansa politik, dari sektor ekonomi ada perubahan yang signifikan pada waktu itu sampai sebagian masayarat menikmati pembangunan yang dilakukan pemerintahan Indonesia dan terjerumus kehal-hal strategis politik Indonesia pada waktu itu baik itu pembangunan fisik maupaun non fisik berjalan sesuai dengan rencana repelita dari pemerintahan Indonesia seperti jalan raya Nasional sampai pelosok-pelosok timor leste dibangun, rakyat bebas melakukan aktivitas ekonomiNya, hasil-hasil bumi dan hasil-hasil pertanian diekspor ke Negara Indonesia namun disektor ekonomi berjalan seperti itu tetap perekonomian secara agregat tetap dikuasai orang-orang jawa (Indonesia) baik itu dari mikro, bisnis (Usaha skala kecil) maupun makro dan juga pelanggaran Hak asasi manusia (HAM) yang tidak manusiawi waktu itu.
Keadaan ekonomi rakyat disaat ini (Masa Merdeka) tidak jauh berbeda pada waktu masa penjajahan, banyak masyarakat yang mengeluh terhadap ekonomia yang dihadapi dalam kehidupan mereka karena kesempatan mereka berekonomi tetap tertindas oleh orang-orang kapitalis ini menunjukkan bahwa kita sedang memasuki babak baru yaitu Neo-Kapitalisme sebab perekonomian saat ini hampir sama dengan keadaan ekonomi di masa penjajahan, misalnya kita dilihat dari aspek mikro, bisnis, keadaan ekonomi dipasar penawaran dan pasar permintaan dikuasai oleh orang-orang asing seperti dominasi China, Indonesia da beberapa Negara-negara asing lainnya aktivitas ekonomi didominasi oleh orang asing tersebut jika situasi ini tidak diatasi dengan satu pendekatakan yang tepat guna maka kedepannya akan menbahayakan eksistensi perekonomian di Timor Leste masalah yang akan kita hadapi bahwa kemajuan ekonomi dilihat dari aspek mikro dan bisnis akan statis, masyarakat akan ketergantungan terhadap dana Negara dan juga komitmen masyarakat dalam berkompetensi disektor bisnis menurun karena pasar bisnis didominasi oleh orang asing akhirnya setiap anggaran tahunan Negara yang dialokasikan setiap tahun akan mengalir ke luar negeri akhirnya menghambat sirkulasi uang semakin menurun  dan pengangguran semakin meningkat, hal ini merupakan penyakit ekonomi yang pada akhirnya menyebabkan proses ekonomi lamban, kita “ibarat keluar dari ruma masuk rumah dengan kondisi yang sama” sebagaimana situasi ekonomi rakyat dimasa penjajahan dan masa kini.
Perlunya pemerintah harus menperhatikan masalah sederhana ini dengan serius melalui kebijakan undang-undang yang jelas misalnya menyeleksi dan menbatasih orang asing dalam hal ini jenis usaha skala kecil seperti:  pedaggan kaki lima, penjahit, warung, tukang bakso dll jenis usaha yang sederhana yang menbutuhkan dana sedikit yang mana masyarat local juga dapat melakukannya tetapi inipun sedang didominasi oleh orang asing, lagian pemerintah kita juga menyalurkan dana anggaran 2009-2010 untuk tunjangan hari tua, kompensasi untuk para Veteran, dana rekoperasi para pengungsi krisis 2006 dan dana-dana humanitarian lainnya sebenarnya pemerintah memanfaatkan dana tersebut yang sudah di tangan sebagian masyarakat dengan cara menberikan peluang kepada masyarakat untuk memanfaatkan dana tersebut guna menhasilkan investasi jangka panjang pada masyarakat itu sendiri misalnya masyarakat melakukan bisnis skala kecil dengan dana tersebut seperti; mendirikan industri-industri kecil, mendirikan warung, penjahit (Alvayati), mendirikan kelompok-kelompok pertanian, Koperasi Unit Desa (KUD) dll. Namun pemerintah selama ini tidak menyadari semua ini bahkan menbuka lebar-lebar pintu negri ini, “ibarat setan menbuka pintu neraka para leader-leader koruptor” sehingga orang-orang asing mafia bisnis akhirnya mematikan komitmentu masyarakat lokal untuk berpartisipatif pada bidang bisnis mikro skala kecil, mungkin kebijakan pemerintah ini ada benarnya karena Negara china sudah banyak menyalurkan bantuannya baik fisik maupaun Non-fisik sehingga sulit bagi pemerintah untuk mengabil sikap serius terhadap warga China yang selama ini mendominasi pasar jika demikian apakah model ini akan menbantuk ekonomi kerakyatan ataukah akan menjadi pemicu konflit di negri ini, saya kira ini merupakan satu kekecewaan rakyat di zaman kemerdekaan ini yang mungkin kita dapat dirumuskan menjadi satu pertanyaan buat kita semua khususnya para generasi aktivis yang merupakan pioner bangsa pertanyaan yang penulis ingin lontarkan buat kawan-kawan aktivis berbunyi seperti ini ”Apakah Kemerdekaan merupakan satu solusi untuk melindungi rakyat ataukah menberikan kesempatan kepada Negara-negara kapitalis untuk menjajah kita lewat budaya bisnis mereka”? penulis harap pertanyaan ini dikritiskan lewat kalangan-kalangan aktivis akademisi guna mendapat satu kebenaran dan akan solusinya sebab pada faktanya berjalan sedemikian rupa.