domingo, 20 de fevereiro de 2011

SISTEMA KOMERSIU NO DISTRIBUISAUN FO’OS MTCI SAI POLEMIKA SOSIAL

Iha kontekstu ekonomia frazil sempre infrenta problema ekonomia ne’ebe oioin nudar nasaun ne’ebe kategoria frazil mos, liu-liu folin nesesidade baziku ne’ebe sempre fluktuasaun iha merkaduria halo povu dada i’is tamba folin sasan ne’ebe sa’e la relevante ho kondisaun ekonomia povu ne’e infrenta. Iha Timor Leste kondisaun ri’il ne’ebe ita hasoru mak kuaze ita nia povu agrikultura sempre infrenta aihan menus tamba ita sidauk produz aihan (hare) bele sufisiente ita nia moris lor-loron no atu halo komersializasaun iha merkadu, tamba ne’e mak durante ne’e komunidade dependensia liu ba fo’os importasaun ne’ebe guvernu sosa iha Vietnam hodi responde ba nesesidade povu no nasaun ne’e nian aliende ita nia guvernu mos sidauk iha kapasidade hodi produz aihan hanesan hare hodi responde menus aihan iha timor leste, ho kestaun hirak ne’e mak guvernu hatu’un politika ida sosa fo’os iha rai liur hodi distribui ba komunidade hanesan alternativu hodi minimiza preukupasaun komunidade nian, kebijakan politika makro ida ne’e hamosu konfuzaun no insatisfasaun ba komunidade relasiona ho presu ne’ebe akontese durante ne’e.
Politika distribuisaun fo’os ne’ebe guvernu adopta ne’e aksaun normal iha kontekstu ekonomia ho fileira makro wainhira iha situasaun ruma mosu ne’ebe persiza aksaun no intervensaun husi guvernu hodi responde nesesidade povu nian bele akontense mos maibe dala barak iha implementasaun ita kestiona buat barak hanesan dadauk politika guvernu distribuisaun fo’os MTCI ne’ebe refere liu ba nia folin rasik iha kontekstu ekonomia, normalmente iha sistema tolu (3) mak hanesan sistema ekonomia sosialista, sistema ekonomia kapitalista (Free market Economic System), no sistema ekonomia Campuran ( Mixed Economic System) mudança ekonomia makro sientifikamente iha tempu grupo klasik nia konseptu halai liu ba mekanismu merkaduria katak prosesu ekonomia tomak orienta iha merkadu nia liman hodi garante ba dezemvolvimentu ekonomia nasaun nian. 
Sientista ida famozu teb-tebes iha tempo klasik ninian mak Sr. Adam Smith 1876 hakerek livru ida ho topiku “The Wealth of Nation” iha livru ne’e nia rekomenda katak papel sistema merkadu livre hanesan dalan uniku hodi regulariza lala’ok ekonomia ne’ebe efisien no efectivu liu husi invisible hand, maibe sistema ne’e to’o iha 1930-an hetan kontra maka’as husi ekonomista ida husi englatera naran Jhon Maynard Keynes 1936 liu husi livru ida ho topiku “The general Theory of Employment, Interest and Money” husi grupo Keynesian iha ninian prespektiva nia hateten katak mekanismu ba sasan sira iha merkadu (pasar barang), merkadu financial, no merkadu trabalho la garantia kresimentu ne’ebe saudavel (stabil) mesmu iha forsa atu halo fluktuasaun hodi hamosu kondisaun ne’ebe efektivu liu maibe la garante ekonomia ne’ebe justu no equilivre ho razaun hirak ne’e mak husi parte Keynesian hamosu ideias balun kona ba kondisaun hirak ne’e katak guvernu persiza intervensaun iha merkadu hodi normaliza presu ne’ebe sa’e (melonjak) kedizer ke uza sistema komando maibe ikus liu husi grupo Keynesian mos hetan kritika maka’as husi ekonomista foun iha universidade Chicago entaun ikus mai mosu sistema foun ida mak hanaran sistema ekonomia campuran (Mixed Economy System) nudar konbinasaun husi sistema ekonomia kapitalista no sistema Sosialista. Teori hirak ne’e ita uza hodi analiza ba ita nia sistema merkadu relasaun ho distribuisaun no komersializasaun fo’os MTCI ne’ebe guvernu aloka ba merkaduria.
Timor Leste hanesan nasaun foun ida ne’ebe mai husi karakter ekonomia orijinal ida katak la sosialista liu no kapitalista liu tan ne’e mak sistema ekonomia ne’ebe adopta ne’e ita uza dalan klaran ka sistema ekonomia campuran (Mixed Economic System), katak iha parte ne’ebe mak guvernu bele interven (Komanda) no iha parte ne’ebe guvernu labele interven, kestaun fo’os MTCI nafatin polemika iha komunidade nia le’et ne’ebe hamosu insatisfasaun husi ita nia populasaun rasik katak Ministeriu Turismo Comersiu e Industria (MTCI)katak durante ne’e povu hakilar ba presu fo’os kuaze tinan rua resin ona maibel guvernu nafatin la konsege kria equilivre (Pemerataan) ba presu ne’ebe justu nune’e povu kbi’it laek bele asesu, tamba fo’os ne’ebe refere guvernu husik hela ba merkadu mak zere no orientasaun ida ne’e mak hamosu polemika iha merkaduria tamba tuir teoria katak kuandu iha merkadu livre relasiona ho mekanismu merkadu (Mekanisme Pasar) la interese ba mekanismu distribuisaun ne’ebe justu no equilivre bazeia ba teori ne’e katak folin fo’os MTCI as liu ne’ebe espalha iha merkadu la kria justu no equilivre ba komsumidores sira tamba monu deit ba ema balun deit ne’ebe iha osan hodi asesu fo’os MTCI  ida ne’e hatudu katak fo’os ne’e la monu ba ema hirak ne’ebe persiza teb-tebes, liga ba teoria lubuk ne’ebe temi iha leten no liga mai kondisaun no sistema ekonomia nasaun ne’e adopta kedizer guvernu tengki interven presu ne’e nune’e labele manipulasaun presu iha merkaduria kondisaun ne’ebe durante ne’e ita infrenta mak kuandu guvernu liu husi ministeriu MTCI distribui ona fo’os sempre hamosu polemika seluk iha komunidade nia le’et tamba guvernu fiar deit ema hirak ne’ebe mak hanesan autor
mekaduria (Pelaku pasar) maibe la iha mekanismu ba kontrolasaun presu ne’ebe justo no equilivre ba fo’os MTCI ne’ebe distribui iha merkaduria.
Husi sistema distribuisaun ne’ebe guvernu implementa durante ne’e hatudu inkapasidade tamba guvernu laiha planu ne’ebe garantidu prinsipiu, no la iha pendirian ne’ebe klaru kestaun ne’e ita bele hare husi mudança lubuk ne’ebe guvernu implementa ba mekanismu distribuisaun fo’os ne’e rasik hanesan fofoun MTCI fo’o fiar ba emprezarius sira, depois fo’o fali responsabilidade ba shefe suco sira no ikus liu kria posta de vende nafatin hamosu polemika maibe ikus mai Ministru Sr. Gil Alves deklara katak failansu ne’e guvernu nian, entaun saida mak guvernu no halo ona ba problema sira ne’e agora MTCI hola pozisaun dehan katak presu ne’ebe sae ba vinte dolar kada saka ne’e presu normal no standar internasional ida ne’e hatudu katak guvernu la iha planu stratejiku apropriadu antes hatu’un nia politika distribuisaun fo’os ne’e, MTCI hatene deit menkambing hitamkan ema deit hanesan Shefe do Suco, emprazarius sira pior liu mak du’un fali alfandega no husu fali konsensia ka konfiksaun husi emprezarius sira atu onestu ba aktividades ida ne’e tuir lolos laos hanesan ne’e maibe tau regra ka lei ruma hodi kesi ka regula emprezarius sira ne’ebe sai hanesan parseiro guvernu nian.
Problema presu ka folin fo’os ne’ebe as nafatin iha merkaduria (Pasar barang) tamba la iha sistema lei ne’ebe bele limita operasaun presu husi pelaku ekonomia sira (Emprezarius) nune’e labele haka’at liu padraun ka standar presu ne’ebe guvernu adopta no kntrolasaun masimu husi guvernu rasik minimu, hau hanoin durante ne’e hamosu injustiça sosial as liu iha merkaduria ita bele hare katak guvernu tau standar masimu hodi fa’an ba emprezarius sira ba fo’os 25 Kg nia presu $ 16.00  maibe emprezariu fa’an fali ba komunidade targetu ho presu masimu $ 18.00-20.00 ida ne’e presu melonjak liu no la justu katak presu husi distribuisaun fo’os ne’e fo’o lukru as liu (Signifikan) ba ema balun deit (Emprezarius Sira) maibe ba povu emjeral mak sai vitima ba politika distribuisaun fo’os ida ne’e. Prosesu tenderizasaun no hatama fo’os husi rai liur durante ne’e responsabilidade masimu husi guvernu nian emprezariu sira halo kontratu ho guvernu hodi sosa fo’os no fa’an ba merkadu bazeia ba kriaterias presu ne’ebe guvernu tau iha standar bazeia ba analiza biaya operasional husi emprezarius sira nian no analiza ba lukru ne’ebe balansu no ideal (Keuntungan yang ideal dan seimbang) atu ne’e bele garante estabilidade presu la’o normal bazeia ba kondisaun ekonomia povu nian ne’ebe karik husi parte guvernu uja hanesan referensia hodi hatu’ur presu ka folin fo’os refereTuir lolos guvernu liu husi MTCI tengki iha mekanismu strategiku alternativu hodi kontrola nafatin folin fo’os tamba guverno iha poder tomak hodi kontrola ida ne’e tamba ita nia lalaok ekonomia durante la’o ne’e tama iha kategoria sistema ekonomia campuran (Mixed Economic System) katak iha kontekstu merkadu; hanesan sasan merkaduria (pasar barang), merkadu financial (pasar uang), merkadu trabalho (pasar tenaga kerja), no lei tributaria guvernu iha power no iha poder atu halo kontrolasaun maibe realidade durante ne’la akontense tamba guvernu fiar liu emprezariu sira (pelaku ekonomi) tamba ne’e mak ikus mai hamosu polemika ba presu fo’os ne’ebe sa’e liu (melonjak).
Enjeral ba kontekstu kondisaun ekonomia ne’ebe sei minimu liu hanesan laiha merkadu trabalho, Unemployment as (Pengangguran) no rendimentu perkapita komunidade ki’ik liu sempre hamosu preukupasaun oi-oin husi komunidade tamba sira  la simu kondisaun hirak hanesan ne’e.


Sem comentários:

Enviar um comentário